Brandenburgi siseminister nõuab tagasilükkamist: kõvadusse üleskutse
Brandenburgi siseminister nõuab tagasilükkamist: kõvadusse üleskutse
Brandenburgi varjupaigapoliitika käsitlevas praeguses diskursuses on siseminister René Wilke (sõltumatu) kinnitanud nüüd Poola piiril asuvate varjupaigataotlejate tagasilükkamise meetmeid. Pärast siseministrite konverentsi Bremerhavenis kirjeldas ta neid tagasilükkamisi vastavalt vajadusele seonduvate eeskirjade puudumise tõttu ELi riikidega. Seda tehakse Berliini halduskohtu kohtuotsuse taustal, mis kuulutas tagasi piiril vastuvõetamatuks. Wilke väidab, et sobivate määruste puudumine nõuab selget juhendamist ja toetab raskemaid juhiseid, mille on otsustanud föderaalsete ja osariikide valitsuste siseministrid. Vastavalt [RBB24] (https://www.rbb24.de/politik/-2025/06/Brandenburg- siseminister-zuruecung-asylsuchende.html) registreeriti ka selles kontekstis umbes 25 000 tagasilükkamist, samuti umbes 1000 rünnakut.Vaatamata varjupaigataotlejate langusele, mille pagulasorganisatsioonid omistavad muudele põhjustele, näiteks Süürias pingeline turvaolukord, on juriidiliste aluste arutelu endiselt kuum. Föderaalne siseminister Alexander Dobrindt (CSU) registreerib tagasilükkamise vaatamata juriidilistele muredele. Dobrindt rõhutas, et Saksamaa piiride kontrollid karmistati ja Berliini kohtuotsus ei takista teda meetmete jätkamist. Seda kritiseeriti ka meedias seaduse rikkumisena, eriti Michael Kellner (Greens), samas kui Lena Kotré (AFD) vaatleb föderaalvalitsuse samme samm õiges suunas.
juriidiline olukord ja Dublini protseduur
Berliini halduskohtu otsus kuulutas kolme Somaalia varjupaigataotleja tagasilükkamise ebaseaduslikuks, kuna föderaalpolitsei tegutses ilma Dublini menetlust täitmata. Vastavalt [zdf] (https://www.zdfheute.de/politik/deutschland/grenzkonrolle-zuruecungs-asyl-asyl-aut-recht-100.html) on oluline, et kõigepealt selgitatud, milline ELi liikme riik on vastutav asüülprotseduuri eest. Dublini III määruses öeldakse, et varjupaigarakendusi võib kontrollida ainult riik, kuhu varjupaigataotleja esmakordselt sisenes. Need määrused peaksid kontrollima sekundaarset rännet Euroopas ja tegema kindlaks, et tagasilükkamine pole lubatud ilma eelneva vastutuse selgitamiseta.
Dublini protsess ise on Euroopa varjupaigapoliitika oluline element. Protseduur on suunatud asjaolule, et iga varjupaigataotlust kaalub ainult liikmesriik. Taotlused esitatakse föderaalse büroo ühes harukontoris või saabumiskeskuses, kus on määratud vastutav riik. Nagu selgitatud [BAMF.DE] (https://www.bamf.de/de/asylfluechtliche/fluechtlahl/dublinverfahrzeit/dublinverfahrf ahrfahrfahrfahrfahrfahrfahrfahrfahrfahrfahrfahrfahrfahrfahrfahrfahrfahrfahrfahrfahrfahrfahrfahrfahrfahren-node.html) Varjupaigataotlejad, keda Saksamaa pinnal ei lükata ilma Dublini protseduuri rakendamiseta.
episoodid pendeldajatele ja poliitikale
Ranged meetmed piiril ei mõjuta mitte ainult varjupaigataotlejaid, vaid ka Poolast pärit pendeldajaid. Wilke oli skeptiline Poola poolel teatatud kontrollide suhtes, mis on kavandatud vastuseks Saksamaa tagasilükkamisele. Need kontrollid mõjutavad ka umbes 12 000 päevast pendeldajat Poolast, mis põhjustab piiriliikluse olulisi puudeid. Nende pendelrändajate koormuse vähendamiseks plaanib Brandenburgi peaminister Dietmar Woidke (SPD) taotleda Autobahn 12 -l kolmandat rada.
Üldiselt muutub varjupaiga arutelu Saksamaal ja eriti Brandenburgis üha kuumaks. Juriidiline raamistik on keeruline ja arvamused õige kursuse kohta on tugevalt jagatud. Kuigi mõned poliitikud nõuavad rangemat rändepoliitikat, näevad teised vajadust kaaluda humanitaarseid aspekte. Selles segamisolukorras jääb üle vaadata, kuidas olukord lähinädalatel areneb.
| Details | |
|---|---|
| Ort | Potsdam, Deutschland |
| Quellen | |
Kommentare (0)