Brandenburgi siseminister kutsub üles tagasilükkamisele: karmusele

Brandenburgi siseminister kutsub üles tagasilükkamisele: karmusele

Siseminister René Wilke (sõltumatu) kinnitas täna Brandenburgis aset leidnud varjupaigapoliitika üle peetavas debatis meetmeid varjupaigataotlejate tagasilükkamiseks Poola piiril. Pärast siseministrite konverentsi Bremerhavenis kirjeldas ta neid tagasilükkamisi kui vajalikke EL-i riikidega siduvate määruste puudumise tõttu. See juhtub Berliini halduskohtu otsuse taustal, mis tunnistas tagasilükkamised piiril vastuvõetamatuks. Wilke väidab, et sobivate regulatsioonide puudumine nõuab selgeid juhiseid ja toetab föderaal- ja osariikide siseministrite vastuvõetud karmimaid juhiseid. Vastavalt rbb24 registreeriti selles kontekstis umbes 25 000 tagasilükkamist ja umbes 1000 smugeldajate tabamist.

Hoolimata varjupaigataotlejate arvu vähenemisest, mida pagulasorganisatsioonid peavad muudel põhjustel, näiteks pingelisel julgeolekuolukorral Süürias, on arutelu õigusliku aluse üle endiselt kuum. Föderaalne siseminister Alexander Dobrindt (CSU) jääb õiguslikest muredest hoolimata tagasilükkamiste juurde. Dobrindt rõhutas, et kontrolli Saksamaa piiridel on karmistatud ning Berliini otsus ei takista teda meetmeid jätkamast. Seda kritiseeriti ka meedias kui seaduserikkumist, eriti Michael Kellneri (Rohelised) poolt, samas kui Lena Kotré (AfD) näeb föderaalvalitsuse samme sammuna õiges suunas.

Õiguslik olukord ja Dublini menetlus

Nimetatud Berliini halduskohtu otsusega tunnistati kolme Somaalia varjupaigataotleja tagasilükkamine ebaseaduslikuks, kuna föderaalpolitsei tegutses Dublini menetlust läbi viimata. Vastavalt ZDF on esmatähtis, et esmalt tehakse selgeks, milline ELi liikmesriik vastutab varjupaigamenetluse eest. Dublin III määrus sätestab, et varjupaigataotlusi võib läbi vaadata ainult see riik, kuhu varjupaigataotleja esimesena sisenes. Need eeskirjad on mõeldud Euroopa-sisese teisese rände kontrollimiseks ja näevad ette, et tagasilükkamine ei ole lubatud ilma vastutuse eelneva selgitamiseta.

Dublini menetlus ise on Euroopa varjupaigapoliitika oluline element. Menetluse eesmärk on tagada, et iga varjupaigataotlust vaataks läbi ainult üks liikmesriik. Taotlused esitatakse ühes föderaalameti harukontoritest või saabumiskeskusest, kus määratakse vastutav riik. Nagu [bamf.de](https://www.bamf.de/DE/Themen/AsylFluechtlingsschutz/AblaufAsylverfahrens/Dublin procedura/dublin procedura-node.html) selgitab, ei saa Saksamaal varjupaigataotluse esitanud varjupaigataotlejaid tagasi lükata ilma Dublini menetlust läbi viimata.

Tagajärjed pendeldajatele ja poliitikale

Karmimad meetmed piiril ei puuduta mitte ainult varjupaigataotlejaid, vaid ka Poolast pendeldajaid. Wilke väljendas skeptilisust Poola poolt väljakuulutatud kontrollide suhtes, mis on kavandatud vastuseks sakslaste tagasilükkamisele. Need kontrollid mõjutavad ka umbes 12 000 Poolast pärit igapäevast pendelrändajat, mis põhjustab olulisi häireid piiriliikluses. Nende pendeldajate koormuse vähendamiseks kavatseb Brandenburgi peaminister Dietmar Woidke (SPD) nõuda maanteele 12 kolmandat rada.

Üldiselt muutub varjupaigadebatt Saksamaal ja eriti Brandenburgis üha tulisemaks. Õiguslik raamistik on keeruline ja õige tee osas on arvamused tugevalt lahku löönud. Kui osa poliitikutest nõuab rändepoliitika karmistumist, siis teised näevad vajadust arvestada humanitaaraspektidega. Selles segases olukorras on näha, kuidas olukord lähinädalatel areneb.