Demokraatia ohus: paremäärmusluse vari Meißenis

Demokraatia ohus: paremäärmusluse vari Meißenis

Brandenburgis põrkuvad demokraatia vastuolud praegu pingelise reaalsusega kohapeal. Ühelt poolt on julgeid algatusi, mis töötavad aktiivselt avatud ja solidaarsusel põhineva ühiskonna nimel; teisalt seisavad need rühmad silmitsi kasvava surve ja vaenlase rünnakutega. Selle näiteks on ühendus “Buntes Meißen”, mis võitleb demokraatliku kooseksisteerimise eest. Amadeu Antonio fondi andmetel teatab Sören Skalicks, et vaenulikud meeleolud on pärast 2024. aasta suvel toimunud kohalikke valimisi järsult kasvanud. AfD suutis Saksimaa ringkonnavolikogu valimistel ülekaalu saada ja sai enim hääli.

Pärast seda, kui ühendus "Buntes Meißen" suurendas oma pühendumust pagulastele ja demokraatlikele väärtustele, sai sellest paremäärmuslaste vihakampaania sihtmärk. See väljendus ähvarduste, hirmutamise ja isegi vägivalla vormis. Juhtusid nagu haakristiga grafiti, ähvardavad e-kirjad, süütamise rünnakud ja näiv käsigranaat klubihoone ees. Need rünnakud on sümptomiks suuremale vägivaldsete rünnakute lainele noortekeskuste ja kodanikuühiskonna institutsioonide vastu, millest on teatatud üleriigiliselt, nagu ka eriti šokeeriv juhtum 30 maskides paremäärmuslase rünnaku kohta Senftenbergi noorteklubile Jamm 2025. aasta märtsis.

Parempoolse stseeni roll

Kuid paremäärmuslikud voolud pole märgatavad ainult kohapeal. Bayerischer Rundfunki uurimustöö näitab, et AfD-s töötab üle 100 inimese Bundestagi paremäärmuslikust miljööst. Nende hulka kuuluvad ka "Identitaarliikumise" aktivistid ja "Uue parempoolse" ideoloogilised pioneerid. See areng tõstatab küsimusi selliste rühmade mõju kohta demokraatlikule kultuurile, mida juba avaldavad täiendava surve alla CDU/CSU ja AfD ametlikud taotlused kodanikuühiskonna organisatsioonide poliitilise neutraalsuse kohta.

Amadeu Antonio sihtasutus rõhutab ka, et Buntes Meißen eemaldati kohalike omavalitsuste ELi rahastamise taotluste nimekirjast – see samm sündis AfD, FDP, vabade kodanike ja CDU osade vahelise koostöö kaudu. Demokraatliku kultuuri võrgustik e.V. Wurzenis kogeb praegu midagi sarnast ja samuti seisab silmitsi omavalitsuse kaasfinantseeringu äravõtmisega.

Märgatav oht

Vägivallaaktid ja rünnakud kodanikuühiskonna osalejate vastu ei ole mitte ainult murettekitavad, vaid on osa murettekitavast suundumusest. Föderaalse põhiseaduse kaitse ameti andmetel on Saksamaal umbes 32 000 paremäärmuslike vaadetega inimest, kellest 13 000 peetakse vägivaldseks. Paremäärmuslaste kuritegevus on kasvanud, ulatudes 2020. aastal üle 23 000 juhtumini, kusjuures vägivaldsete rünnakute arv on oluliselt suurenenud. Selline olukord ei ohusta mitte ainult kodanikuühiskonda, vaid on põhjustanud ka paljud poliitikud ja aktivistid, kes on rünnakute kartuses ametist tagasi tõmbunud või tagasi astunud.

Meeleheitlikule olukorrale aitab kaasa just sellistele organisatsioonidele nagu Buntes Meißen suunatud laimu- ja desinformatsioonikampaaniate samaaegne kasv. Peatselt Meißeni linnapeavalimistel kandideeriv René Jurisch laimab ühendust ning õhutab umbusku ja eelarvamusi. Need mahhinatsioonid on paremäärmusliku normaliseerumise väljendus, millega tuleb võidelda.

Neid väljakutseid silmas pidades on vajadus piirkonnaülese solidaarsuse ja sotsiaalse toetuse järele suurem kui kunagi varem. Kuigi “Buntes Meißenil” on annetuste toetus, on pikaajaline planeerimine ebakindlat poliitilist olukorda arvestades küsitav. Tulevikus on ülioluline, kuidas kodanikuühiskond ja demokraatia toetajad end paremäärmuslaste rünnakutele vastu seista.

Olukord Brandenburgis nõuab kiiret tegutsemist – oluline on tugevdada vastupanu ja mitmekesisuse kohti ning kaitsta demokraatiat selle igapäevases praktikas. See muudab kodanikuühiskonna hääle kuuldavuse veelgi olulisemaks – sest demokraatlikus ühiskonnas lasub vastutus lugupidava kooseksisteerimise eest igaühel meist.