Väljasaatmiskeskus BER-is: heakskiit antud – protestid vuravad!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Schönefeldi vald kiidab heaks väljasaatmiskeskuse ehitamise BER lennujaama; 2026. aasta alguses protestid projekti vastu kasvavad.

Gemeinde Schönefeld genehmigt Bau eines Abschiebezentrums am BER-Flughafen; Beginn 2026, Proteste gegen das Vorhaben wachsenden.
Schönefeldi vald kiidab heaks väljasaatmiskeskuse ehitamise BER lennujaama; 2026. aasta alguses protestid projekti vastu kasvavad.

Väljasaatmiskeskus BER-is: heakskiit antud – protestid vuravad!

18. juulil 2025 andis Schönefeldi vald rohelise tule BER lennujaama vastuolulise väljasaatmiskeskuse arengukavale. See tähendab, et migrantide “vastuvõtu- ja lahkumiskeskuse” ehitamine võib alata järgmisel aastal. See otsus on Brandenburgi siseministeeriumis kergendust tekitanud, kuna kavandatav kompleks on nüüdseks ületanud suurima takistuse. Konstruktsioon ehitatakse vahetusse lähedusse, umbes 200 meetri kaugusele lennujaama põhjapoolsest lennujaama tarast, ning see loob väljasõidukinnipidamisse 48 majutuskohta. Lisaks on planeeritud ruumid politseile ja immigratsiooniametitele.

Järgmine samm selles protsessis on ehitusloa protsess, mis loodetakse väljastada järgmisel aastal. Investor Jürgen B. Harder, kes on juba esimesed ehitustööd ette valmistanud, ei taga mitte ainult edasiminekut, vaid ka poleemikat. Ettevõtja mõisteti 2015. aastal Frankfurdi lennujaamas altkäemaksu andmises süüdi, tekitades küsimusi tema sobivuse kohta. Brandenburg maksab keskuse kasutamise eest järgmise 25 aasta jooksul üle 300 miljoni euro ja seda ilma avaliku hanketa, kuna Harderil on ametliku põhjenduse kohaselt nn “ainulaadne müügiargument”.

Protestid plaanide vastu

Lennujaamas olemasolev “väljumise kogumispunkt” pakub hetkel ruumi 32 inimesele. Hetkel on aga hõivatud vaid seitse kohta. See rõhutab pagulaspoliitika vajalikkuse ja hädaolukorra üle peetava diskussiooni intensiivsust, mis lööb laineid mitte ainult kohalikul, vaid ka Euroopa tasandil. Euroopa Komisjon esitas aasta alguses tagasilükatud varjupaigataotlejate ülemeremaadesse väljasaatmise uue määruse, mis reguleerib tagasisaatmise tingimusi ja väljakutseid.

Euroopa väljasaatmispoliitika kontekst

See määrus avab liikmesriikidele võimaluse sõlmida migrantide vastuvõtmiseks lepinguid ELi-väliste riikidega. Siiski rõhutatakse, et füüsiline üleandmine peaks toimuma alles pärast seda, kui kõik rahvusvahelise kaitse õiguslikud võimalused on ammendatud. ELi kavandatav allhange võib oluliselt muuta olukorda Euroopa piiridel ning avaldada suurt mõju migrantide ja varjupaigataotlejate käsitlemisele. Kodanikuühiskonna organisatsioonid suhtuvad nendesse arengutesse kriitiliselt, kuna sageli seatakse kahtluse alla inimõiguste küsimused ja tingimused tagasisaatmiskeskustes.

Ükskõik, kuidas nendesse küsimustesse suhtuda, on selge, et arutelu lennujaama väljasaatmiskeskuse ja selle aluseks olevate poliitiliste otsuste üle niipea ei vaibu. Kindlasti mängib selles plahvatuslikus, nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil palju kõneainet tekitavas teemas otsustavat rolli eesootav vallavolikogu istung Schönefeldis.

Lisateabe saamiseks külastage aruandeid Pilt, rbb24 ja Euronews loe üles.