Suche
Mein Konto
Kleinmachnowi skandaal: juutidel on majja sisenemine keelatud – politsei uurib!
Facebooki postitus Kleinmachnowi rätsepatöökojast kutsus esile pahameele ja antisemitismi uurimise. Omanik eitab vastutust.
Kleinmachnowi skandaal: juutidel on majja sisenemine keelatud – politsei uurib!
Facebooki postitus Kleinmachnowi rätsepapoest tekitab praegu piirkonnas elevust ja pahameelt. Valju t võrgus Postituses väidetakse, et rätsepatöökoda "ei taha enam juutidest kliente teenindada". See väide levis kiiresti ja tekitas tugevaid reaktsioone sotsiaalvõrgustikes ja mujal.
Algne postitus, mis kustutati veidi aega pärast selle avaldamist, sisaldas sõnasõnalist juhist: "Tänasest ei tohi ükski juut minu ärisse siseneda, sest me tahame rahu, mitte sõda, nii et igal juutil või iisraellasel on keelatud siseneda minu mõlemasse poodi." igapäevane peegel teatatud.
Politseiuurimised
Politsei on juba algatanud mässu uurimise ja loodab postituse tagamaid valgustada. Rätsepatöökoja omanik, kellel on peakontor Calaus ja teine filiaal Kleinmachnowis, eitab oma vastutust selle ametikoha eest. Ta kahtlustab, et tema Facebooki kontole võidi häkkida. Samuti tõi ta välja, et tema poodi on oodatud ka juudi kliendid ning ta ei avalda kunagi sellist postitust.
Pärast juhtunut esitasid mitmed eraisikud omaniku peale kaebuse. Politsei on juba teatanud, et viib süüdistuses kahtlustatava suhtes läbi ohuhinnangu. Võimalike kahtlustatavate kohta pole aga hetkel täpsemaid andmeid, keda hoitakse privaatsuse huvides anonüümsena.
Vasturünnakud ja antisemitism Saksamaal
Antisemitism ei ole ainult Kleinmachnowi probleem. Antisemiitlike vahejuhtumite kasv Saksamaal on murettekitav nähtus, mis on nähtav paljudes sotsiaalsetes ja poliitilistes kontekstides. Valju Statistika Antisemiitlikud avaldused ja intsidendid on praegu levinud teema, eriti poliitiliste pingete ajal, nagu näiteks Hamasi ja Iisraeli vaheline konflikt.
Brandenburgi liidumaa antisemitismivolinik on nüüdseks rätsepaäri omanikku juhtunust kirjaga teavitanud ja andnud mõista, et selliseid avaldusi ei saa tolereerida. See olukord on järjekordne näide sügavalt juurdunud eelarvamustest, mis hoolimata 70 aastast holokaustist mõnes ühiskonnas jätkuvalt eksisteerivad.
Kleinmachnowi juhtumid ei ole isoleeritud, vaid jätkuvad laiemas kontekstis, kus antisemiitlikud eelarvamused muutuvad üha nähtavamaks. See muudab hariduse ja dialoogi veelgi olulisemaks, et võidelda sellise vaenutegevuse juurtega ja edendada kaasavat kogukonda.