Terashiiglane ArcelorMittal peatab Bremenis ja Eisenhüttenstadtis dekarboniseerimise!

Terashiiglane ArcelorMittal peatab Bremenis ja Eisenhüttenstadtis dekarboniseerimise!

Raske otsus Saksamaa terasetööstusele: ArcelorMittal Europe teatas Bremeni ja Eisenhüttenstadti lehtterasetehaste dekarboniseerimiskavade peatamisest. Põhjus? Ettevõte peab CO₂-sisaldusega terase tootmist majanduslikult jätkusuutmatuks, nagu MachinenMarkt5784b1525. Kuigi föderaalvalitsusega sõlmitud leping nägi ette 1,3 miljardi euro suuruse rahastamise ja ehituse alustamise 2025. aasta juunis, otsustas ArcelorMittal nüüd nendest vahenditest loobuda.

Ettevõte on juba varem ootustele alla jäänud: vaatamata üle 1 miljardi euro suurusele rahastamiskohustusele pole ta kordagi appi võtnud valitsuse toetust. Tegevjuht Reiner Blaschek põhjendab seda sammu keerulise majandusolukorraga. Kõrged elektrihinnad ja rohelise vesiniku ebapiisav saadavus muudavad väiksema heitega tootmisele ülemineku lihtsalt tulutuks.

Tagasilöök kliimaeesmärkide saavutamisel

Bremeni senat reageeris ArcelorMittali otsusele suure pettumusega. Terasetootmise ümberstruktureerimise edendamiseks oli juba kasutada 250 miljonit eurot. Alles jääb mõrkjas järelmaitse: "Peame endiselt kinni pidama oma eesmärgist muuta terase tootmine jätkusuutlikumaks," ütles senati administratsiooni pressiesindaja.

Kuid vastupanu pole mitte ainult Bremenis ja Eisenhüttenstadtis. IG Metall kritiseerib ArcelorMittali otsust kui strateegiliselt lühinägelikku ja nõuab kogu terasetööstuse kriisitippkohtumist. Nagu Ingenieur rõhutab, ei saa IG Metalli sõnul enam eirata negatiivseid mõjusid juba seatud kliimaeesmärkidele ja tööhõivele tööstuses.

Terasetööstuse väljakutsed

Rohelist vesinikku peetakse kliimasõbraliku terase tootmise võtmetehnoloogiaks. Tegelikkus on aga teistsugune: see on praegu haruldane ja kallis just seetõttu, et selle tootmine nõuab palju taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit. Saksamaal põhjustab terase- ja rauasektor 6–7% tööstuslikust CO₂ heitest, mis muudab muutuste kiireloomulisuse veelgi selgemaks, nagu BDEW selgitab.

Erinevalt ArcelorMittalist jätkavad sellised ettevõtted nagu Thyssenkrupp, Salzgitter ja Stahl-Holding-Saar oma dekarboniseerimisplaane. Näiteks Thyssenkrupp investeerib oma ümberstruktureerimisse umbes 3 miljardit eurot, samal ajal kui Salzgitter plaanib investeerida üle 2 miljardi euro, et ehitada oma vesinikuvõimsusi. Jääb endiselt otsustav küsimus: kuidas saab tööstus saada muudatuse tegelikuks elluviimiseks vajalikku planeerimiskindlust ja rahalist toetust?

Selles pingelises olukorras on ülioluline, et terasetööstus ja poliitilised otsustajad teeksid koostööd, et ületada väljakutsed ja mitte kaotada silmist ambitsioonikaid kliimaeesmärke.