Terasest hiiglane ArcelorMittal peatab dekarboniseerimise Bremenis ja Eisenhüttenstadtis!

Terasest hiiglane ArcelorMittal peatab dekarboniseerimise Bremenis ja Eisenhüttenstadtis!

Eisenhüttenstadt, Deutschland - Saksa terase tööstuse kibe otsus: ArcelorMittal Europe on teatanud oma Bremeni ja Eisenhüttenstadti lamedate terasetehase dekarboniseerimisplaanide peatumisest. Põhjus? Ettevõte peab CO₂-redutseeritud terase tootmist majanduslikult talumatuks, näiteks masinaturg. Ehkki föderaalvalitsusega sõlmitud leping rahastas 1,3 miljardit eurot ja ehituse algus 2025. aasta juuni jaoks, on ArcelorMittal nüüd otsustanud teha ilma nende vahenditeta.

Ettevõte jäi minevikus ootustest maha: vaatamata enam kui miljardi euro rahastamisele ei kasutanud see kunagi valitsuse tuge. Tegevjuht Reiner Blaschek õigustab seda sammu raske majandusliku olukorraga. Suured elektrihinnad ja rohelise vesiniku ebapiisav kättesaadavus ei muuda lihtsalt madala emissiooni tootmist.

Kliimaeesmärkide tagasilöök

Bremeni senat reageeris Arcelormtali otsusele suure pettumusega. 250 miljonit eurot olid juba valmis terase tootmise muutmist edendama. Jääb kibe järelmaitse: "Peame ikkagi kinni pidama oma eesmärgist muuta terasetootmine jätkusuutlikumaks," ütles senati administratsiooni pressiesindaja.

Mitte ainult Bremeni ja Eisenhüttenstadti vastupanu. IG Metall kritiseerib ArcelorMittali otsust strateegiliselt lühikese nähes ja nõuab kogu terasetööstuse jaoks kriisi tippkohtumist. IG Metalli sõnul ei saanud negatiivseid mõjusid juba soovitud kliimaeesmärkidele ja tööhõivele enam ignoreerida, kuna insener.

terasetööstuse väljakutsed

Rohelist vesinikku peetakse kliimasõbraliku terase tootmise võtmetehnoloogiaks. Kuid reaalsus näeb välja erinev: see on praegu haruldane ja kallis just seetõttu, et selle tootmine vajab taastuvate energiaallikate põhjal palju elektrit. Saksamaal põhjustab terase- ja rauatööstus vahemikus 6–7 % tööstuslikust süsinikdioksiidi heitkogustest, mis muudab muutuste kiireloomulisuse veelgi enam, nagu bdew. Vastupidiselt ArcelorMittalile jätkavad sellised ettevõtted nagu Thyssenkrupp, Salzgitter ja Stahl-pühitsev saar dekarboniseerimisplaane. Näiteks investeerib Thyssenkrupp oma renoveerimisse umbes 3 miljardit eurot, samal ajal kui Salzgitter kavatseb luua oma vesinikuvõimalused üle 2 miljardi euroga. Oluline küsimus jääb: Kuidas saab tööstus muutuste tegemiseks vajaliku planeerimise turvalisuse ja rahalise toetuse saamiseks?

Selles pingelises olukorras on ülioluline, et terasetööstus ja poliitiline otsused teevad koostööd väljakutsete valdamiseks ja mitte ambitsioonikate kliimaeesmärkide unustamiseks.