Kliimakriis haiglates: DKG nõuab miljardi dollari suurust kliimafondi!

Kliimakriis haiglates: DKG nõuab miljardi dollari suurust kliimafondi!

Saksamaa Haiglate Liit (DKG) on esitanud selge nõudmise: kliimakaitse peab olema haiglate rahastamisseaduses esikohal ja kesksel kohal. Praeguses ettepanekus väljendavad haigla esindajad vajadust luua haigla kliimakaitsefond. Eesmärk on rahastada Saksamaa haiglate kliimakaitsesõbralikku ümberehitust. Sest numbrid räägivad enda eest: üks haiglavoodi vajab sama palju energiat kui neli ühepereelamut, mis muudab need rajatised suureks soojuse, valguse ja energia allikaks ning põhjustab igal aastal umbes 1,5 miljardi euro suuruseid kulutusi [Ärzteblatt].

Kuid see pole veel kõik: olenevalt uuringust panustavad kliinikud Saksamaa kasvuhoonegaaside heitkogustesse 5,2–6,7 protsenti. Nutikas ümberehitamine ja laiendamine ei saa mitte ainult vähendada mõju keskkonnale, vaid tuua kaasa ka märkimisväärse kokkuhoiu tervishoiusüsteemis. DKG viitab tungivalt vajalikele investeeringutele isolatsiooni ja uutesse küttetehnoloogiatesse. DKG tellimusel koostatud Tervishoiu Ettevõtluse Instituudi aruande kohaselt on kliinikute kliimaneutraalseks muutmiseks vaja vähemalt 31 miljardit eurot. Ainuüksi hoone fassaadide ja katuste renoveerimiseks kuluks 23,4 miljardit eurot.

Kiiresti vaja tegutseda

DKG rõhutab, et viimastel aastakümnetel on liiduriigid sageli eiranud oma kohustusi täielikult rahastada investeerimiskulusid. DKG tegevjuht dr Gerald Gaß rõhutab: "Haiglate kliimasõbralikuks ümberehitamiseks on investeeringuvajadus tohutu, kuid ka CO2 heitkoguste säästmise potentsiaal on suur." Igal aastal vajavad kliinikud voodi kohta rohkem kui 7800 kWh elektrit ja üle 300 liitri vett päevas. Varasemad meetmed, nagu ventilaatorid ja voolukatkestussüsteemid, ei ole enam piisavad, et edukalt toime tulla uute asjadega, nagu pikemad kuumusperioodid, mida DKG rõhutab.

DKG nõuab seetõttu 31 miljardi euro suuruse kliimafondi loomist vähemalt aastani 2035. See on võimalus kasutada haiglareformi kliimaneutraalsuse edendamiseks. Kliimakaitse oleks oluline integreerida kõikidesse renoveerimis- ja uusehitistesse, et mitte investeeringute mahajäämust veelgi suurendada.

Põhjaliku uuringu tulemused

2021. aasta aprillist 2022. aasta juulini läbi viidud projekti raames koguti 263 üleriigilisest esindushaiglast kliima- ja energiaalased andmed. See uuring on näidanud, et kliimakaitse on paljude haiglate strateegilisel päevakorral, kuid üksikute meetmete rakendamine jääb sageli võimaluste piiresse. Vastavalt DKI kokkuvõttele on uuringu kohaselt üle 100 tuvastatud kliimakaitsemeetme, mis pakuvad praktilisi lähenemisviise CO2-heite vähendamiseks.

Väljakutsed on suured, kuid nutika investeerimiskäsitlusega kaasaegsetesse tehnoloogiatesse ja taastuvenergiasse saaks tervishoiusektor oluliselt kaasa aidata riiklike kliimaeesmärkide saavutamisele. Selleks, et kliinikud oleksid eelseisvateks äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmis ja Saksamaal tervishoid säiliks, on vaja tugevat tõuget kliimakaitse suunas – see on vajadus, mida poliitikud ei saa eirata.