Tohutu protest BER-i väljasaatmiskeskuse vastu: kogukond otsustab varsti!

Tohutu protest BER-i väljasaatmiskeskuse vastu: kogukond otsustab varsti!

Berliini-Brandenburgi lennujaamas (BER) on plaanid luua uus sisenemis- ja väljumiskeskus, mis optimeerib väljasaatmisprotsesse. See projekt tekitab palju arutelu ja on juba tekitanud proteste Schönefeldi kogukonnas. Vastavalt aruandele taz Järgmisel kolmapäeval toimub kohaliku volikogu otsustav hääletus, millel läheb ehitusprojekt hääletusele. Kinnituse korral võivad ehitustööd alata juba 2026. aastal, kasutuselevõtt on aga kavandatud 2028. aasta algusesse.

Möödunud pühapäeval toimunud meeleavaldusel osales umbes 150 inimest, kes astusid kavandatava väljasaatmiskeskuse vastu. Korraldajad, sealhulgas algatuse "Solidaarsusliikumine" liikmed, väljendavad muret kaitset taotlejate võimaliku kriminaliseerimise pärast ja kritiseerivad keskust kui tõrjutuse sümbolit. Vastupanu keskuse vastu ei seisne ainult protestides, vaid hõlmab ka hariduskampaaniaid mõjutatud kogukondades. Aktivistid on juba pidanud ukselt-ukseni kõnelusi, et teavitada kodanikke projekti mõjust. Arvamused kogukonnas on erinevad, kuigi suund on kokkuleppele.

Ehitus ja rahastamine

Kokku on plaanides keskuses väljasõidukinnipidamiskohtade jaoks ette nähtud 156 kohta, mis tähendab praeguse võimsuse neljakordset kasvu. Lisaks on kavas asüülitaotluste läbivaatamise kiirmenetlus, mis peaks toimuma mõne päeva jooksul. See tekitab aga muret mõjutatud isikute õigusabi pärast. Ehituse maksumuseks on hinnanguliselt 315 miljonit eurot, mille föderaal- ja osariikide valitsused teevad kättesaadavaks 25 aasta jooksul. Kriitikud viitavad ebakõladele hankeõiguses, kuna hankeleping sõlmiti karistusregistriga investoriga ilma avaliku hanketa.

Kavandatav keskus on mõeldud ühendama föderaal- ja osariigi ülesandeid, mis on seotud migrantide riiki sisenemise ja riigist lahkumisega, ning pakkuma pagulaste küsimustega tegelevat ametiasutust, edastab rbb24. Pagulasorganisatsioonid hoiatavad, et sellised rajatised seavad ohtu kannatanute inimväärikuse, seda enam, et Saksamaal on varjupaigamenetluste raamtingimusi arutatud juba aastaid.

Väljakutsed varjupaigasüsteemis

Käimasoleva arutelu kontekstis on oluline võtta arvesse Saksamaa ajaloolist tausta varjupaigavaldkonnas. Näiteks esimene seaduslikult reguleeritud varjupaigamenetlus kehtestati Saksamaal 1953. aastal ja praeguseks on Liitvabariik kujunenud üheks peamiseks pagulaste vastuvõtva riigiks EL-is. Vastavalt aruandele bpb 2024. aasta juuni lõpus elas Saksamaal umbes 727 900 pagulaskaitse all olevat inimest, mis toob taas esile praegused väljakutsed.

BER-i kavandatav väljasaatmiskeskus, mida pagulasalgatus “Alan Kurdi” kirjeldab kui uue “küüditamisajastu” väljendust Saksamaal, tõstatab küsimuse, kuidas on võimalik tagada põgenikele kaitse, arvestades varjupaigaõiguste vähenemist viimastel aastatel. Keskendumine kiirematele menetlustele võib viia selleni, et inimeste õigust õiglasele varjupaigamenetlusele piiratakse, mida ei saa eirata käimasolevas sotsiaalses debatis migrantide vastuvõtmise valmisoleku üle.

Kohaliku volikogu kolmapäeval toimuv hääletus ei ole ainult kohalik poliitiline sündmus, vaid sellel on ka kaugeleulatuvad tagajärjed, mida võib tunda ka väljaspool piirkonda. Nende plaanide mõjud kajavad ilmselt veel pikka aega varjupaigaseaduse ja Saksamaa sotsiaalse vastutuse teemalistes aruteludes.