Veevõtu keeld Brandenburgis: põud sunnib meetmeid võtma!
Jätkuva põua tõttu kehtivad nüüd Spree-Neiße ja Dahme-Spreewaldi jõgede ja järvede veevõtukeelud.

Veevõtu keeld Brandenburgis: põud sunnib meetmeid võtma!
Lõuna-Brandenburgis on olukord pingeline: Spree-Neiße ja Dahme-Spreewaldi linnaosad on kehtestanud püsiva põua tõttu veevõtukeelu. See keeld jõustus neljapäeval ja keelab päevasel ajal jõgedest ja järvedest vett välja tõmmata. Meede mõjutab eelkõige Spree valgala ja Dahme ülemjooksu (rbb24) ning on suunatud paljudele omavalitsustele ja linnadele piirkonnas.
Spree-Neiße linnaosas on need Spremberg ja Drebkau, samuti Kolkwitzi, Neuhauseni/Spree kogukonnad ja kõik Peitzi ja Burgi (Spreewald) rajoonis asuvad kohad. Mõjutatud on ka mitmed Dahme-Spreewaldi linnaosa linnad, nagu Lübben ja Luckau. Selle üldmääruse eesmärk on takistada veevoolu edasist vähenemist ja tagada vee ökoloogilisi funktsioone. (maz-online).
Veepuuduse tagamaad
Drastilise meetme põhjuseks on viimaste talvede ebapiisavatest sademetest tingitud tõsine veepuudus. Looduslikud veevarud ei ole suutnud piisavalt taastuda, mis on praeguses ilmastikuolukorras toonud kaasa jõgede väga madala vooluhulga (rbb24). Veeametkonnad hoiatavad juba ettenähtava veepuuduse süvenemise eest, sest ilmaprognoosid peatset vihmasadu ei näita. Ka Cottbusi linn plaanib järgmisel nädalal samasuguse keelu kehtestada ja kutsub elanikke üles säästlikumalt vett kasutama.
See areng ei ole murettekitav mitte ainult looduse, vaid ka põllumajanduse jaoks. Münchebergi puuviljakasvatuse uurimisinstituudis uurib aiandusteadlane Antje Balasus, millised õunasordid on kliimamuutuste väljakutseteks ette valmistatud. Põud mõjutab Brandenburgi õunakasvatajaid: ilma piisava niisutamiseta ei saa populaarseid puuvilju enam turustada (Deutschlandfunk Kultur).
Põua tagajärjed
Seni täheldatud äärmuslikud ilmastikunähtused – nagu kuumalained, külmahood ja praegune põud – ei ole probleemsed ainult õunasaagi puhul. Ohustatud on ka üldine vee kättesaadavus piirkonnas. Alates 2018. aastast on Brandenburgi vaevlemas erakordne kuivfaas, mis on mõjutanud ka joogiveevarustust. Seetõttu hakkab 2025. aastast uutele klientidele kehtima ülempiir 105 liitrit vett inimese kohta päevas. See näitab selgelt, kui tõsine olukord juba on (Deutschlandfunk Kultur).
Veetarbimine muutub Brandenburgis üha kuumaks teemaks. Nagu selgitab Berliini TLÜ hüdrogeoloog Irina Engelhardt, on põhjavee taastumine vaid 82 mm aastas. Isegi kui kiireid lahendusi silmapiiril pole, arutatakse põua vastu võitlemiseks tehnilisi lähenemisviise, näiteks tugevate vihmasadude absorbeerimist põhjaveevarude parandamiseks. Riik plaanib muuta äriliste arvelduste kooskõlastamise tava, et tagada joogivee ohutus (Deutschlandfunk Kultur).
Lõuna-Brandenburgi veevõtukeeld on selge märk, et on aeg kasutada oma veevarusid vastutustundlikult. Põllumajanduse olemus ja tulevik sõltuvad sellest, kas me teeme praegu õigeid otsuseid.