Sebastian Hartmann tõstab Cottbusi teatris esile kapten von Köpenicki!

Sebastian Hartmann tõstab Cottbusi teatris esile kapten von Köpenicki!

20. septembril 2025 sai Cottbusi osariigi teater taas põneva teatrisündmuse toimumispaigaks: Sebastian Hartmanni lavastuse Carl Zuckmayeri “Köpenicki kapten” esietendus meelitas palju vaatajaid. Lavastaja Hartmann, kes mitte ainult ei kasvanud üles Cottbusis, vaid omab selle paigaga ka tugevat isiklikku sidet, naaseb ja tähistab samal ajal oma debüüti Riigiteatri lavastajana. Lavastaja, näitlejanna poeg ja endine peadramaturg, soovis kunagisele lapsele sümboolselt “kätt pakkuda” ja seeläbi oma lugu lavale tuua. Berliner Zeitung rõhutab, et Hartmanni algkooliaastad ei olnud Cottbusi ajal alati kerged.

Tund ja 50 minutit kestvas ja vaheajata lavastuses teeb kaasa pühendunud ansambel, kuhu kuuluvad teiste seas Torben Appel, Gunnar Golkowski ja Charlotte Müller. Teose kujundus tugineb hästi läbimõeldud kontseptsioonile, mis käsitleb tööd ja käsitleb selliseid teemasid nagu sõltuvused esinemisvaldkonnas. Hartmann usaldab oma näitlejate näitlejameisterlikkust ega jaga kindlaid rolle, et iga näitleja saaks särada erinevates rollides. [Nachtkritik](https://www.nachtkritik.de/nachtkritiken/deutschland/berlin-brandenburg/brandenburg/cottbus/staatstheater-cottbus/der-hauptmann-von-koepenick-staatstheater-cottbus-sebastian-hartmann-erfind, mis täidab vormi tühjaks sümboliks) lavastuses vaevleva süsteemi jaoks.

Muljetavaldav lavaseade

Erilist tähelepanu väärib lavakujundus, mille Hartmann ise kujundas. Ta oli taasloonud teatri fassaadi, mis pidi tükile lisamõõtme andma. See loominguline otsus ei peegelda mitte ainult tema lähedust tema enda lapsepõlvemälestustele, vaid ka tema spetsiifilist suhet Cottbusiga, mida iseloomustab nostalgia ja kriitilise refleksiooni segu. Kostüümid on Adriana Braga Peretzkilt, valguskujunduse eest vastutab Lothar Baumgarte.

Dramaturgia on Leonie Hahni kätes ning kogu lavastust toetab pühendunud lavastaja assistent. Julia Daniczek hoolitseb selle eest, et Hartmanni nägemus lavale tuleks ja publikut köidab. Lavastus käsitleb keskseid inimlikke teemasid nagu elu, surm, saabumine ja olemine, mis saavad selles esitusvormis uusi vaatenurki.

Ühendus minevikuga

Hartmanni naasmine Cottbusi pole mitte ainult professionaalne, vaid ka emotsionaalne samm. Ta on naasnud staažika lavastajana, et teha õigust oma juurtele ja töödelda lapsepõlvekogemusi. 1990. aastatel oli Hartmann pälvinud iseseisva teatri lavastajana juba palju tähelepanu ning realiseerinud arvukalt lavastusi erinevates DACH-piirkonna tunnustatud teatrites. Kunstilise juhina on ta suure eduga töötanud muuhulgas Schauspiel Leipzigis. Hartmanni tähtsaid lavastusi kutsuti ka tuntud festivalidele, mis tema lavastaja mainet veelgi kinnistas. Deutsches Theater kirjeldab Hartmanni karjääri eriti mitmetahulise ja muljetavaldavana.

Seega jääb üle oodata, kuidas publik sellele ümbertõlgendusele reageerib. Üks on kindel: Sebastian Hartmann on kogu oma kogemuste ja loomingulisusega toonud energia ja kire tagasi Cottbusi osariigi teatrisse. Seda tehes paneb ta aluse tulevastele sensatsioonilistele lavastustele.