Wilke mõistab hukka meeleavaldajate jõhkra rünnaku Bad Freienwaldes

Wilke mõistab hukka meeleavaldajate jõhkra rünnaku Bad Freienwaldes

Mis toimus Bad Freienwaldes? Sealne meeleavaldus "Freienwalde on värviline" alliansi poolt sai tõesti peksa. Siseminister René Wilke haaras pärastlõunal initsiatiivi ja mõistis avalikult hukka rünnaku sellel miitingul osalejatele. Sellega seoses rääkis ta ka nende inimestega, kes selles intsidendis viga said. Cityreport andmetel leidis juhtum aset Märkisch-Oderlandi linnaosas, kui maskides ründajad ründasid meeleavaldajaid löögiriistadega, vigastades kergelt kahte inimest.

Siseminister, kes pole partei, ütleb selgelt: "Õigus koguneda ja meelt avaldada on põhihüve." Need sõnad ei ole lihtsalt tühjad fraasid – need peegeldavad arvamuste mitmekesisuse tähtsust demokraatias. "Igaüks, kes ründab inimesi, kes korraldavad pere- ja lastepidusid või sellest osa võtavad, ületavad sotsiaalseid piire," ütleb Wilke. Seda hinnangut toetab ka Tagesspiegel, kes teatas, et ründajad püüdsid sündmust vägivalla ja hirmuga piirata. Kurjategijate isik jääb ebaselgeks, sest nad põgenesid enne politsei saabumist.

Üleskutse kaitsta demokraatlikke väärtusi

Siseminister kutsus üles poliitilistest vaadetest sõltumata selliste rünnakute vastu sihikindlale kaitsele. "Peame koos seisma ja sellised teod tagasi lükkama," rõhutab Wilke. See on eriti oluline, arvestades, et vähemalt osa demonstratsioonil osalejatest kuulub queer-kogukonda. See tõstatab küsimuse, kui sageli peame selliseid juhtumeid kogema ajal, mil koosolemine peaks olema nii oluline.

Pidades silmas poliitiliselt motiveeritud vägivalla arengut, peame end kursis olema ka taustaga. Föderaalne Kodanikuhariduse Agentuur teeb selgeks, et vägivaldsed protestid Saksamaal on sageli seotud individuaalse poliitika, sotsiaalsete liikumiste ja motivatsioonide keeruka struktuuriga. Konfliktid ei ole haruldased, kui meeleavaldajad võitlevad politseimeetmete vastu. See dünaamika kajastub ka teadetes vägivalla suurenemise ja politsei sageli ebaproportsionaalsete reaktsioonide kohta.

Kuidas aga reaalsus igapäevaelus välja näeb? Enamik proteste on rahumeelsed ja enamikul meeleavaldajatest ei ole vägivaldseid kavatsusi. Seda näitab ka pilk 2001.–2010. aasta statistikale, kus pandi kirja keskmiselt umbes 2000 vasak- ja 450 parempoolset poliitilist kuritegu. Tekib küsimus: mida saab teha vägivaldsete vastasseisude vältimiseks ilma kogunemisvabaduse õigust rikkumata?

Lõpuks tuleb loota, et vigastatu paraneb peagi ja sellised rünnakud ei muutu normaalseks. Ühiskonnana peab meil olema julgust seista mitmekesisuse ja demokraatia eest. Brandenburglased, hoidke kokku ja näidake, et koos töötamine on võimalik!