Suche
Mein Konto
Loeng Gottfried Arnoldist: pilk tema murrangulisele mõjule!
16. juunil 2025 heidab loeng Perlebergi linna- ja regioonimuuseumis valgust tähtsa pietisti Gottfried Arnoldi elukäigule.
Loeng Gottfried Arnoldist: pilk tema murrangulisele mõjule!
Erilise loenguõhtu raames tutvutakse Perlebergi linnakese ajaloos olulist rolli mängiva pietistliku teoloogi Gottfried Arnoldi elu ja loominguga. See üritus toimub 16. juunil Linna- ja Regionaalmuuseumis, kuhu on oodatud külalisesinejaks ajaloolane Dieter Hoffmann-Axthelm. Hoffmann-Axthelm on Arnoldiga intensiivselt tegelnud ja avaldas eelmisel aastal Perlebergeri väljaande nr 33, kus on kaasahaaravad arusaamad tema loomingust. Põhja kuller teatab, et üritus algab kell 19.
Gottfried Arnold sündis 1666. aastal Saksimaal Annabergis. Tema tee viis ta läbi Gera keskkooli ja Wittenbergi ülikooli, kus ta õppis teoloogiat ja ajalugu. Pietismi isa Philip Jacob Speneri kaudu sai ta oma esimesed kogemused juhendajana Quedlinburgis. Tema esimene teos “Kristuse esimene armastus”, mis ilmus 1696. aastal, tekitas varakult suurt segadust ja läbis 1728. aastaks kokku viis trükki. Arnold töötas enne Wittenbergi naasmist ajutiselt kirikuajaloo professorina Giessenis. Hiljem käsitles ta oma põhiteost “Kiriku ja ketserliku ajalugu Unpartheyische”, milles ta esindas kriitilist vaadet õigeusu historiograafiale. Tema teosed pälvisid tähelepanu sellistelt tuntud isiksustelt nagu Johann Wolfgang von Goethe ja Leo Tolstoi.
Radikalismist praktilise teoloogiani
Kui Gottfried Arnold 1707. aastal Perlebergi tuli, hakati teda kiiresti kui pastorit hindama. Ta suri siin 30. mail 1714. Perlebergis veedetud aja jooksul ei kujundanud ta mitte ainult teoloogilist maastikku, vaid jättis püsiva mulje ka kohalikule haridusele, sest tema nime kannab Perlebergi gümnaasium. Arnold oli tuntud oma kriitilise suhtumise poolest omaaegsetesse jäikadesse kirikustruktuuridesse, mis pani ta alguses paistma radikaalse pietistina. Karjääri edenedes pöördus ta aga rohkem praktilise teoloogia poole ja andis märkimisväärse panuse religioossesse luulesse, mida luteri kirikus väärtustatakse ka tänapäeval. Tema luuletusi, nagu tuntud “Ära unusta mind”, kasutas isegi Johann Sebastian Bach. Vikipeedia annab selle kohta olulist taustteavet.
Arnold elas ajastut mõjutasid tugevalt pietism ja varane valgustusajastu. Need liikumised ei mõjutanud mitte ainult teoloogilist arutelu, vaid ka tolleaegset kirjandust. Vaimne luule, pietismi keskne element, sai vaga väljendusvahendiks ja toimis pietismi ideede propagandavahendina. Arnold ise andis oma luule kaudu oma panuse sellesse vaimse luule aardesse, mida peetakse saksa luule asendamatuks osaks. De Gruyter kirjeldab, kuidas see ajastu polnud mitte ainult muutuste, vaid ka loomingulise õitsengu aeg.
16. juunil peetav loeng Gottfried Arnoldist pakub lisaks võimalusele rohkem teada saada muljetavaldava teoloogi elukäigust, vaid ka tema loomingu mõjust Saksamaa kaasaegsele kultuurile ja vaimuelule.