Rheinsberg kaotab kohtulahingu põgenikekodu pärast – linnapead kritiseeriti!

Rheinsberg kaotab kohtulahingu põgenikekodu pärast – linnapead kritiseeriti!

Rheinsbergis tekitab parajalt kõmu juriidiline konflikt põgenikekodu ehitamise üle. Linn ja selle linnapea Frank-Rudi Schwochow (BVB/vabad valijad) kaotasid Berliini-Brandenburgi kõrgemas halduskohtus kohtuasja, mis kuulutati välja 16. oktoobril. Vaidlus keerleb Zechlini linna kavandatava pagulaste üleminekukodu ümber, mille kavatseb ehitada Berliini ettevõte Lehmann Invest 2.0. 2022. aastal püüdis Schwochow ehitust takistada muudatuste blokeerimisega, mis on nüüdseks tunnistatud juriidiliselt ebatõhusaks. Nagu teatab Märkische Allgemeine Zeitung, ei jää Rheinsbergi linnal muud üle, kui katta menetluskulud, kuna edasikaebamist ei lubatud.

Vaidlus ulatub aga palju kaugemale juriidilistest aspektidest. Linna ning Lehmann Invest 2.0-st pärit Jens Clauseni ja Marko Lehmanni konfliktil on ka isiklikud mõõtmed. Schwochow sai hiljuti 18 000 euro suuruse trahvi ringkonnaadministraatori Ralf Reinhardti (SPD) laimamise eest. See on tekitanud täiendavat pinget niigi pingelistele suhetele asjaosaliste vahel, nagu nähtub Märkische Allgemeine raportist. Lehmann ja Clausen rõhutavad, et tunnevad end Schwochowi ja meedia poolt laimatuna ning on teatanud edasistest kohtumeetmetest linnapea vastu. Need komplikatsioonid väljendavad üldist keerukust, millega omavalitsused peavad põgenike vastuvõtmisel ja integreerimisel tegelema.

Omavalitsuste roll

Pagulaste vastuvõtmise küsimus pole ainult Rheinsbergis kuum teema. Nagu föderaalne kodanikuhariduse agentuur [saated](https://www.bpb.de/themen/migration-integration/kurzdossiers/kommunale-migrations-und-fluechtlingspolitik/322888/kommunen-und-ihre-rolle-bei-der-fluechtlingsaufnahme-rechtslage-rechlechlechts and manystellech-rechletques omavalitsused püüavad pagulaste vastuvõtmisel suuremat mõju avaldada. Eriti pärast põgenikevoogusid 2015. aastal ja dramaatilisi sündmusi Moria põgenikelaagris 2020. aastal on kohalikud näitlejad nõudnud rohkem sõnaõigust. Sellest hoolimata on nende õiguslik staatus endiselt nõrk. Kuigi omavalitsused võtavad enda peale palju ülesandeid majutuse ja integratsiooni vallas, ei ole õigus otsustada pagulaste riiki sisenemise üle nende äranägemisel.

Rheinsberg näitab, kui oluline on juriidiliselt puhas lähenemine. Siin linn mitte ainult ei ajanud sassi ja sassi, vaid astus õigeaegselt vastu ka ehitusseaduse otsustele. Vastulause linnaosa ehitusseadusele tuli päev liiga hilja ja Potsdami halduskohus on selle juba tagasi lükanud. See on järjekordne näide sellest, kuidas õigusraamistikud tekitavad omavalitsustele sageli tõkkeid, millest tuleb üle saada.

Ülevaade praegusest struktuurist

Selle juhtumi õppetunnid on selged. Omavalitsused ei pea mitte ainult tegelema külalislahke kultuuriga, vaid ka paremini mõistma ja järgima õigusraamistikku. Nõudmised on kõrged, nagu ka vastutus: sageli on nad esimesed kontaktpunktid pagulaste majutamisel ja integreerimisel. Rheinsbergi sündmusi silmas pidades on selge, et selge kommunikatsiooni- ja õigusstrateegia on hädavajalik.

Lehmanni ja Clauseni tegevuse vastu kohtusse hagi esitanud Schwochowi vastused maalivad pildi ootamatust vastasseisust, mis ei pruugi veel kauaks lõppeda. Schwochowi väiteid silmas pidades rõhutasid mõjutatud ettevõtjad aga, et nemad pole ähvardanud. Selline konflikt ei saa koormata ainult kohalikku poliitikat, vaid tekitab küsimusi ka integratsioonipoliitika kui terviku kohta.

Rheinsbergi põgenikekodu ümber käivad segadused ja vaidlused ning omavalitsuste õiguste ja kohustustega seotud küsimused viitavad sellele, et arutelu vajab veel palju. Võib öelda, et kõigil asjaosalistel on tõesti midagi öelda. Dialoog pagulaste vastuvõtmise üle on seega sama oluline kui õigusraamistiku selgitamine ja elanikkonna kaasamine sellesse protsessi.