Šokk Laubenis: kadunud Valerie leiti surnuna – partner tunnistab!

Šokk Laubenis: kadunud Valerie leiti surnuna – partner tunnistab!

Piirkonda raputab kohutav tragöödia: Baierist Laubenist pärit 36-aastane kahe lapse ema Valerie Becker leiti surnuna. Politsei avastas tema surnukeha 28. augustil 2025 elukaaslase vara läbiotsimisel ja lähedalasuvast metsast. Hukkunu isik kinnitati järgmisel päeval lahkamisega, mis tõi valusa kindluse: kolm nädalat kadunud Valerie oli surnud. Tema elukaaslane, 38-aastane mees, tunnistas samal päeval üles ja on sellest ajast saadik vahi all kahtlustatuna tapmises.

Mis oli nende dramaatiliste sündmuste vallandaja? Teadete kohaselt lahkus Valerie nende majast pärast tüli, et sõita Erkheimi hobusetalli. Vahetult enne kadumist oli ta rääkinud telefoni teel lähisugulasega, mis oli tema viimane teadaolev kontakt. Linnapea Reiner Rößle väljendas juhtunu üle nördimust ja märkis, et tunneb kahtlusalust lapsest saati. Mõned täpsustavad küsimused jäävad aga vastuseta: kuidas saatuslik vaidlus tekkis?

Teine juhtum Potsdamis

Sarnane juhtum tekitab praegu Potsdamis kära. Nagu ZDF teatab, leiab Valerie Becker sealt surnukeha ja on esialgu veendunud, et see on tema kihlatu Leonard Roth. Kuid surnud mehe isik jääb talle ja Leonardile teadmata. Ajalehepoiss Justin Fromme jälgis naist, kes sündmuskohalt kiiresti jooksis. See juhtimine võib olla otsustava tähtsusega, kuna Leonard mäletab tõsiasja, et endine koristaja Mona Härtel ei tagastanud villa võtit.

Mona ise märkab, et tema sõber Eiko on üheks ööks kadunud. Nende juhtumite lahendamine võib olla keeruline, sest pole selge, kuidas see villadesse sattus ja kelle vastutusele sündmused lõpuks langevad. Uurimine on hästi käimas ja asjaosalised – alates režissöör Susan Gordanshekanist kuni näitlejateni nagu Tamara Meurer ja Nicholas Reinke – teevad kõik endast oleneva, et asjale valgust tuua.

Šokeerivad vägivaldsed kuritegevuse tegelased

Need kaks juhtumit rõhutavad ka praegust vägivaldse kuritegevuse olukorda Saksamaal. Statista juhib tähelepanu sellele, et kuigi vägivaldsed kuriteod moodustavad vähem kui 4% kõigist politsei poolt registreeritud kuritegudest, on just neil suur mõju elanikkonna turvatundele. 2024. aastal registreeriti 217 000 vägivaldset kuritegu, mis on suurim arv alates 2007. aastast. Kasvu põhjused on erinevad, sealhulgas majanduslik ebakindlus ja sotsiaalne surve, mis tekitab probleeme paljudele inimestele.

Teoreetiliselt näib, et politsei suutis vägivallakuriteod lahendada tubli kolmel neljandikul juhtudest. Kuid hiljutised arengud näitavad selgelt, et ühiskond on üha suurema surve all. Vägivalla ja agressiooniga seotud tundlikud teemad puudutavad paljusid inimesi ja panevad elanikkonda lahendusi otsima.

Arvestades neid kurbi sündmusi ja käimasolevat arutelu vägivaldse kuritegevuse üle, peame kõik endalt küsima: kuidas saaksime ühiskonnana üksteise eest paremini hoolitseda ja selliseid tragöödiaid ära hoida? Riigis, kus ohutus ja turvalisus on nii olulised, on meie õlul selgelt suur vastutus.