Protest BER-is: algatus nõuab vastuolulise pagulaskeskuse peatamist

Protest BER-is: algatus nõuab vastuolulise pagulaskeskuse peatamist

Berliini Brandenburgi lennujaamas (BER) on asjad tõesti pulbitsemas. Täna, 14. juulil 2025 toimus suur meeleavaldus kavandatava pagulaste sisenemis- ja lahkumiskeskuse vastu, mis Potsdami siseministeeriumi praeguse info kohaselt avab uksed eeldatavasti 2028. aasta alguses. Algselt erainvestori poolt 2026. aastaks valmima pidanud, on nüüdseks põrkuvad pagulaste vastupanu.

Umbes 100 inimest kogunes täna Schönefeldi raekoja ette ehitusprojekti vastu protestima. Algatus "Prevent BER Deportation Center" on selged nõudmised: nad tahavad, et varjupaigakeskuse arengukava lükataks tagasi ja on kangesti pühendunud projekti täielikule peatamisele. Meeleavaldajad kutsusid üles lõpetama väljasaatmise kinnipidamist ja asüülimenetlusi lennujaamades. See on paljude jaoks põletav probleem, sest nad näevad inimväärikuse ohtu.

Vastuoluline ehitusprojekt

Kavandatav keskus, mis hakkab toimima ametiasutuse asukohana, koondab migrantide sisenemiseks ja lahkumiseks vajalikud ülesanded. Riik rendib hoone erainvestorilt. Projekt sai kriitikat ka riigihanke puudumise tõttu. Politsei saatis meeleavaldust, mille eesmärk oli juhtida tähelepanu sellise keskuse inimõigustealastele tagajärgedele.

Protesti raames on algatusel kavas kolmapäeval raekojas üle anda ametlik avaldus ja korraldada valvsus. Sel päeval koguneb ka kohalik volikogu, mis tähistab põnevat pööret tulevastes varjupaigakeskuse aruteludes. Ja tundub, et mõjutatud pole mitte ainult kohalik tasand, vaid võetakse arvesse ka piirkonnaüleseid aspekte: föderaalvalitsus on teatanud, et rendib keskuses büroopindu, mis suurendab muret funktsionaalsuse ja inimlikkuse pärast.

Õiguslik olukord ja inimõiguste aspektid

niimoodi Inimõiguste Instituut täpsustab, et tagasilükkamised Saksamaa piiridel rikuvad olulisi inimõiguste nõudeid ja Euroopa seadust. Sisepiiridel käimasolev kontroll võib samuti viia ebaseadusliku tagasisaatmiseni, mis seab Euroopa varjupaigapoliitika kahtluse alla.

Samuti on eri kvartalitelt viiteid sellele, et Saksamaal on asüülitaotluste arv 2024. aastal eelmise aastaga võrreldes langenud ligikaudu 30 protsenti. See langus tekitab küsimusi, kas on vaja meetmeid, mis võivad rikkuda mitte ainult rahvusvahelisi lepinguid, vaid ka varjupaigataotlejate inimõigusi.

Asjaomased rühmad nõuavad iga varjupaigataotleja inimõiguste seisundi individuaalset hindamist, tagamaks, et kedagi ei piinata ega kohelda ebainimlikult väljasaatmise või tagasisaatmise tõttu. Sunniviisiline kollektiivne väljasaatmine, nagu see võib toimuda väljasaatmiskeskuses, oleks nende aluspõhimõtete selge rikkumine.

Arvestades kõiki neid tüsistusi ja käimasolevaid proteste, jääb üle oodata, kuidas areneb dialoog ametiasutuste, omavalitsuste ja kodanikuühiskonna vahel. Schönefeldis ja kaugemalgi on palju selgitada.