Spionaažišokk Berliinis: haarang kahtlustatavate Venemaa toetajate vastu!

Spionaažišokk Berliinis: haarang kahtlustatavate Venemaa toetajate vastu!

Föderaalne peaprokurör (GBA) vahistas suurejoonelise operatsiooni käigus Berliinis ja Brandenburgis kolm Venemaaga seotud inimest. Ride toimus Berliinis, Königs Wusterhausenis ja Märkisch-Oderlandi piirkonnas ning tõstab esile kasvavat muret välismõjude ja salategevuse pärast Saksamaal. Kuidas Maailm vahistamised on seotud süüdistustega salateenistuse agentide tegevuses.

Arreteeritute hulgas on ka 56-aastane sakslannast ukrainlanna Ilona W., kellel oli kontakte Venemaa saatkonna töötajaga. Väidetavalt on ta edastanud teavet sakslaste leidude kohta Ukraina sõja kohta ja võimaldanud oma kontaktidel osaleda avalikel üritustel. Ta oli aktiivne Berliini poliitilistes ringkondades ja kuulus ühingu juhatusse, milles töötas ka endine kaitseministeeriumi ametnik Walter S.. Uurimine on suunatud ka kahe kõrgetasemelise föderaalse kaitseministeeriumi endise töötaja vastu, kuid neid ei vahistatud.

Kahtlases ühenduses osalemine

Brandenburgis arreteeriti ka Suren A. ja Falko H., kellel mõlemal on seos vastuolulise ühendusega “Friedensbrücke – sõjaohvrite abi”. See ühendus korraldab transpordimissioone Donetski ja Luganski konfliktipiirkondadesse, millest uurijate hinnangul on kasu terroriorganisatsioonidele nagu näiteks päevauudised teatatud. Falko H. oli tegev juhatuse liikmena ning väidetavalt on ta olnud seotud üle 14 000 euro klubi raha edastamisega sõjast mõjutatud piirkondadesse. Klubi ise on alates 2022. aasta maist olnud silmitsi illegaalse kaubaveo uurimisega.

"Rahusild" on sotsiaalmeedias silma paistnud transpordiga konfliktipiirkondadesse, kuid väidab, et pakub ainult humanitaarabi. Salateenistuse seotus tuuakse mängu, kuna klubi esinaine Liane Kilinc on põgenenud Venemaale ja teda kahtlustatakse Donbassi venemeelsete võitlejate toetamises. Uuringud näitavad, et sõjaliseks otstarbeks mõeldud kaupu võidi isegi kohale toimetada, samas kui Kilinc väidab, et aitab ainult tsiviilisikuid.

Kasvav spionaažitegevus

Arreteerimised leiavad aset keerulises geopoliitilises kontekstis. Saksamaa on EL-i suurima liikmesriigi ja suuruselt kolmanda majandusjõuna välisspionaaži peamine sihtmärk. Põhiseaduse kaitse ameti hinnangul on tegevus märgatavalt kasvanud, eriti pärast Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu aastal 2024. Need geopoliitilised muutused ei too kaasa mitte ainult spionaaži ja küberrünnakuid, vaid ka Saksa riigi suveräänsust ründavate välisriikide salateenistuste lubamatut mõju.

Berliini politsei ametiühing hoiatab sõnaselgelt rahvusvahelise terrorismi ja välismaiste salateenistuste tagajärgede eest, mis üritavad tungida ja mõjutada Saksimaa piirkonda. Praegune juhtum illustreerib, kui segane ja ohtlik võib olla Venemaa-meelsete tegevuste võrgustik Saksamaal ning millised ohud ähvardavad seest ja väljast.

Selline olukord näitab, et Saksamaa peab jääma valvsaks, kuna mõjuvõimuga kaubitsemine ja luuretegevus on jätkuvalt pakiline probleem. GBA ja julgeolekuorganid peavad tagama poliitiliste ja sotsiaalsete struktuuride terviklikkuse ja turvalisuse. Kas tänane kasutuselevõtt on tõhus signaal välismõjude vastu, jääb alles näha.