Lausitzi tulevikuakadeemia: noored arutlevad struktuurimuutuste üle!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Future Academy Oberspreewald-Lausitzis arutab 27 noore osalejaga energia üleminekut ja piirkondlikke väljakutseid.

Zukunftsakademie in Oberspreewald-Lausitz diskutiert Energiewende und regionale Herausforderungen mit 27 jungen Teilnehmern.
Future Academy Oberspreewald-Lausitzis arutab 27 noore osalejaga energia üleminekut ja piirkondlikke väljakutseid.

Lausitzi tulevikuakadeemia: noored arutlevad struktuurimuutuste üle!

Hiljuti toimus Lübbenaus Lausitzi Tulevikuakadeemia, mis tutvustas kolme päeva jooksul põnevaid arutelusid ja leide piirkonna energiaülemineku kohta. Üritusel osales 27 osalejat Berliinist, Brandenburgist ja Saksimaalt vanuses 18–27 aastat. Need noored tegelesid intensiivselt keskse küsimusega, kuidas söest edukalt loobuda, ilma et see põhjustaks tervete piirkondade majanduslangust. Osalejad arutasid ka seda, kuidas on võimalik ühitada ökoloogilist ümberkujundamist, majanduslikku stabiilsust ja sotsiaalset õiglust. rbb24 teatab, et oli päevakorras mitmekesine töötubade, loengute ja simulatsioonimängude programm.

Akadeemia erilised esiletõstmised olid ekskursioonid olulistesse struktuurimuutuste kohtadesse, nagu Welzow-Südi avakaevandus ja Schipkau päikesepark, samuti piirkonna kõrgtuuliku ehitusplats. Eesmärk oli uurida muutuste konkreetseid tagajärgi ja töötada välja valikud tulevikuks. DGB noorte algatatud struktuurimuutuste uuringu tulemus näitab, et üle 1700 küsitletud noore tunneb end otsustusprotsessidesse vähe kaasatuna ja peaaegu 90 protsenti ei ole piisavalt informeeritud. Üle kolmandiku sooviks jääda Lausatiasse, samas kui ligi 40 protsenti on veel otsustamata.

Energia ülemineku väljakutse

Energia üleminek Saksamaal ei ole fookuses mitte ainult kohalikul, vaid ka riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Magazin Medieni aruanne toob esile kerkivad keerulised väljakutsed. Saksamaa trükitööstus on nüüdseks rahvusvaheliselt tunnustatud oma jätkusuutliku meediatootmise ja energiatõhususe poolest. Sellegipoolest on palju kriitikat: CO2 sertifikaadid ja kivisöeenergia kasutamine sildtehnoloogiana saavad vastupanu. Lisaks läheb EEG-maks Saksamaa majapidamistele maksma umbes 25 miljardit eurot aastas, mis suurendab energiakulusid ja viib mõnede kütteostuvõimetusse.

Hiljuti on Euroopas olnud kurb statistika külmetushaiguste surmajuhtumite kohta, mis ulatuvad igal aastal kümnete tuhandeteni, eriti sellistes riikides nagu Inglismaa. Saksamaal mõjutavad kõrged energiakulud 7 miljonit majapidamist. Sellel on palju põhjuseid, sealhulgas energiaturgude liberaliseerimine, mis on eksisteerinud alates 1996. aastast ja mille tõttu riik ei tegutse enam energiaga varustatuse tagajana. Soov rohkemate taastuvate energiaallikate järele kasvab ning eesmärk, et 2020. aastaks oleks taastuvenergia osakaal elektri kogutarbimises 50 protsenti, on ambitsioonikas.

Kuhu viib tee kliimaneutraalsuse poole?

Kliimaeesmärkide saavutamiseks on vajalik energiasüsteemide terviklik analüüs. Fraunhoferi päikeseenergiasüsteemide instituudi ISE uuring uurib, kuidas Saksamaa saab 2045. aastaks muutuda kliimaneutraalseks. Selle uuringu raames töötati välja erinevad stsenaariumid, mis kajastavad sotsiaalseid ja geopoliitilisi arenguid. Fraunhofer ISE analüüsib ka energiatööstust, transporti ja muid sektoreid liidumaa tasandil, võttes arvesse nii tehnilisi CO2 neeldajaid kui ka föderalismi rolli Saksamaal.

Kokkuvõttes näitab Lübbenaus Tuleviku Akadeemia, et energia ülemineku ja kliimaneutraalsuse tee pakub palju väljakutseid, aga ka palju võimalusi. Kui suudame noori sellesse protsessi aktiivselt kaasata, võib see olla ülioluline kogu piirkonna jätkusuutliku ja õiglase tuleviku kujundamisel.