ArcelorMittal loobub üllatavalt rohelise terase plaanidest!

ArcelorMittal loobub üllatavalt rohelise terase plaanidest!

Milline šokk Saksamaa terasetööstusele! Maailma suurim terasetootja ArcelorMittal on üllatuslikult loobunud plaanist minna Bremeni ja Eisenhüttenstadti tehastes üle rohelise terase tootmisele. Kui arutelud ja planeerimine olid juba edenenud, on üldised tingimused nüüd nii halvad, et seavad kahtluse alla majandusliku elujõulisuse. Avalduses teatati, et otsust ajendas muu hulgas kahtlus CO2-heitega terase tootmise tasuvuses.

Viimastel kuudel on olukord olnud aga paljudele tööstusharudele eriti keeruline. Aruannete kohaselt Otsuse tegemisel said määravaks kõrged turuhinnad ja hinnakõikumised ning raskused rohelise vesiniku hankimisel. Need toorained on soovitud kliimaneutraalse tootmise jaoks hädavajalikud, kuid neid ei ole praegu piisavas koguses saadaval ja need on ka kallid. Seda kahetseb ka föderaalne majandusministeerium, märkides, et nendeks muudatusteks lubatud riigi rahastus - umbes 1,3 miljardit eurot - jääb suures osas kasutamata.

Tagasilöök dekarboniseerimisel

Terasetööstus ei ole Saksamaa kliimaeesmärkide saavutamisel tähtsusetu tegija. See põhjustab umbes 8% riigi kasvuhoonegaaside koguheitest. Seetõttu on vajalikud suured muudatused. 2030. aastaks tahetakse heitkoguseid vähendada 55%, samas kui kogu EL soovib olla 2050. aastaks kliimaneutraalne. Need ambitsioonikad eesmärgid olid teravas vastuolus ArcelorMittali otsusega loobuda oma esialgsetest plaanidest.

Seevastu teised ettevõtted, nagu Thyssenkrupp ja Salzgitter, jäävad optimistlikuks ja hindavad oma üleminekukuludeks vastavalt umbes 10 miljardit eurot ja 3 miljardit eurot. Selgeks saab, et terasetööstus peab keskkonnasõbralikumaks muutumiseks taluma tohutut rahalist survet. "Puhtale tootmisprotsessile ülemineku kõrged investeerimiskulud on hinnanguliselt umbes 35 miljardit eurot," rõhutatakse ekspertaruandes. ArcelorMittali algatatud pööre annab märku, et siin on vaja tegutseda.

Vesinikumajanduse väljakutsed

Rohelist vesinikku peetakse peamiseks ressursiks sujuval üleminekul kliimaneutraalsele terase tootmisele. Kuid praktika näeb välja teistsugune. Terasetootmistööstus seisab praegu silmitsi suurte riskidega. Kõrged elektrihinnad Saksamaal on veel üks kriitiline punkt selles võrrandis. Isegi endised ministrid nagu Habeck väljendavad kahetsust projektide tühistamise pärast ja rõhutavad nende kliimaalgatuste tähtsust. Vajadus rahalise toetuse järele jätkub. Siin võiks abiks olla riigi ja ettevõtete vaheliste kliimakaitselepingute pilootprojekt.

Edasine jääb põnevaks. ArcelorMittali regressioonil võib olla ka pikemaajaline mõju Euroopa terasetööstuse konkurentsivõimele. Eelkõige seetõttu, et rohelise terase hinnad võivad olla 30–40% kõrgemad kui leebema kliimaregulatsiooniga riikidest pärit tavatoodete hinnad. Lahenduste leidmise kohustus on nii ettevõtetel kui poliitikutel.

Üldiselt on olukord endiselt pingeline. Tööstus seisab silmitsi suurte väljakutsetega ümberstruktureerimisel ja ArcelorMittali tagasitõmbumine tuletab selgelt meelde, et teooriast praktikasse üleminek on endiselt kivine tee.