Digitaalne pööre Spree-Neiße linnaosas: administratsioon 2030 on kodanikele suunatud!
2026. aastal alustatakse Spree-Neiße linnaosas 2030. aastaks digitaalse halduse moderniseerimist kodanikele suunatud ja tõhusate teenuste jaoks.

Digitaalne pööre Spree-Neiße linnaosas: administratsioon 2030 on kodanikele suunatud!
Asjad lähevad Spree-Neiße linnaosas digitaalseks! Algatus “Digitaalne ringkonnahaldus Spree-Neiße 2030” kogub hoogu ja tõotab põhjalikult kaasajastatud haldust. Vastavalt Cottbusi raadio Administratsioon püüab pakkuda kodanikule suunatud, digitaalseid ja tulevikukindlaid teenuseid, mis on lihtsad, kiired ja läbipaistvad. Alates 2026. aastast peaksid kõik haldusteenused olema kättesaadavad veebis, arusaadavalt ja takistusteta – ööpäevaringselt ja mobiilseadmetes.
Visioon hõlmab haldusprotseduuride lihtsustamist, ooteaegade vähendamist ja teabe hõlpsamini leitavamaks muutmist. Arenduste eesmärk on kaasajastada sisemisi protsesse ja luua digitaalsed protsessid, mis muudavad paberi ja dubleerivad tööetapid tarbetuks. Töötame ka osakondadevahelise koostöö tõhustamise nimel.
Keskenduge professionaalsetele tingimustele
Strateegia mitte vähetähtis osa on kaasaegsete töötingimuste loomine, et meelitada ja hoida pikas perspektiivis oskustöölisi. Mobiilsete tööjaamade seadistamine, kaasaegse tehnoloogia kasutamine ja sihipärane täiendõpe on nende muudatuste põhiaspektid. Kriisikindla asjaajamise tagamiseks on väga oluline ka andmekaitse ja infoturve.
Administratsioon reageerib oskustööliste puudusele, mis on avalikus sektoris eriti ohtlik probleem, ümberkorraldustega. Lõppude lõpuks on nad valjud Taylor Wessing Avalikus sektoris on täitmata üle 500 000 töökoha ja see arv kasvab eeldatavasti kuni 2030. aastani. Demograafilised muutused halvendavad olukorda, kuna paljud kogenud töötajad lähevad pensionile.
Tehnoloogiline tugi
Siin tulebki mängu tehnoloogia: kaasaegsete tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti (AI) kasutamine võib oluliselt tõsta halduse tõhusust ja kodanikusõbralikkust. Tehisintellekti rakendusvaldkonnad hõlmavad digitaalseid rakendusprotsesse, paremat suhtlust kodanikega ja sisemist töövoohaldust. Kuid rakendamisel on oma lõkse, nagu koolitusvajadus ja juriidilised takistused, mis tuleb ületada.
Digitaliseerimisstrateegia väljakutseid ei tohiks alahinnata. Igal sammul tuleb järgida regulatiivseid nõudeid, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärust (GDPR). Lisaks on oluline tihe koostöö hankejuristide ja IT-juristidega, nagu ka praegu TEE hukkab. Ka tehisintellektisüsteemide hankimine peab olema hoolikalt planeeritud – kesksel kohal on jätkusuutlikkus ja strateegiline lähenemine.
Linnaosavalitsus kutsub kõiki kodanikke, töötajaid ja poliitikuid aktiivselt digimuutust kujundama. Nii saab iga inimene anda oma panuse uuel, digiajastul. Me ei jõua ära oodata, et näha, milliseid edusamme 2030. aastaks saavutatakse!