Pagulased otsivad kaitset: kiriku varjupaik Dublini keskuse vastu ohus!

Pagulased otsivad kaitset: kiriku varjupaik Dublini keskuse vastu ohus!

Eisenhüttenstadt, Deutschland - Viimastel nädalatel on Eisenhüttenstadtis asuva "Dublini keskuse" põgenike olukord dramaatiliselt halvenenud. Üha enam varjupaigataotlejaid otsivad küüditamise kartuses Berliini ja Brandenburgi kiriku varjupaika. Aruannetena Yahoo on praegu vähemalt üheksa põgenikku, kes tunnevad paljusid Asylum'is, sealhulgas paljude olukordadega.

Need, kes mõjutavad, kritiseerivad järsult elutingimusi "Dublini keskuses". Avatud kirjas kirjeldate olukorda talumatuna ja rõhutate, et korraldusel ei tohi lubada rajatisest lahkuda kella 10:00. ja kell 18.00 piirab selle vabadust tõsiselt. Samuti pole rahalist tuge - taskuraha, mis võimaldaks teil maksta juristide või vajalike rõivaste eest. Siseministeeriumi sõnul pole see aga üldine keeld, vaid jalakäijate, kohustuslike elanike määrus nädala jooksul.

nõudmised parema kaitse saamiseks

Pagulased nõuavad "Dublini keskuse" sulgemist, kuna nad kogevad Poolas tingimusi kui ebainimlikku. Poolas on õiglase varjupaiga protseduuri juurdepääs tõsiselt piiratud; Paljud rändajad vangistatakse seal meelevaldselt ja neil pole võimalust oma olukorra kohta piisavalt teada saada. Inimõiguste organisatsioon Pro Asylum väljendab sarnaseid probleeme Evangelisch.de ja eelkoort. Pagulased teatavad okastraadi taradest ja pidevast küüditamise hirmust, mis mõjutab märkimisväärselt mitte ainult nende elukvaliteeti, vaid ka vaimset tervist.

Üleriigiliselt on suurenenud kiriku varjupaiga juhtumite arv: rände- ja põgenike föderaalne büroo (BAMF) registreeris 2022. aastal kokku 2386 kiriku varjupaigajuhtumit, samas kui 2023. aastal oli see juba 2065. aastal. Siiani on üle 210 juhtumi, mille eelseisvad küüditamised on Poolasse, teadaolevalt “Dublin”. Varjupaigataotlejad ei otsi mitte ainult paremat elu, vaid pääsevad ka kodumaalt sõjast ja äärmisest vägivallast.

poliitilised mõjud ja reaktsioonid

Brandenburgi siseminister René Wilke väljendab, et "Dublini keskuse" tulevik on praegu ebakindel ja sõltub suuresti piiril asuvast protseduurist. Ta kavatseb selle rajatise vajaduse üle vaadata, eriti Berliini halduskohtu hiljutise kiiruseotsuse taustal, mis on liigitanud teatud tagasilükkamised ebaseaduslikuks. Pagulasorganisatsioonide sündmuskohal on selge konsensus: föderaalvalitsuse praegune rändepoliitika vajab põhjalikku ümberpaigutamist.

Kiriku varjupaigapraktika positiivseid arenguid ei saa kahe silma vahele jätta. Nagu märgiti [Kirchenasyl.de] (https://kirchenasyl.de/taetigheitungen/taetigkeit- 2022/), dokumenteeriti 2022. aastal kokku 1119 kiriku varjupaika, millest 778 lõppes positiivse väljatulekuga. See näitab, et hoolimata arvukatest takistustest, mis tuleb üle saada, mängivad kirikud olulist rolli pagulaste kaitses. Viimase paari nädala jooksul on kirikud oma tööd intensiivistanud - nad on pidevas dialoogis mõjutatud inimestega ning on pühendunud varjupaigataotlejate parematele tingimustele ja õiglasele kohtlemisele.

Olukord on ka üleskutse ühiskonnale: kuidas saaksime pagulaste inimlikuks kasutamiseks koos silma paista? Sest vaatamata kõigile poliitilistele aruteludele jääb üks asi selgeks: pagulased ei ole statistika, vaid inimesed, kellel on lugusid ja lootusi turvalisele elule.