Pagulased otsivad kaitset: kiriku varjupaik Dublini keskuse vastu on ohus!

Pagulased otsivad kaitset: kiriku varjupaik Dublini keskuse vastu on ohus!

Viimastel nädalatel on Eisenhüttenstadti Dublini keskusest pärit põgenike olukord dramaatiliselt halvenenud. Üha enam varjupaigataotlejaid otsib varjupaika Berliini ja Brandenburgi kirikute varjupaikades, kartes Poolasse väljasaatmist. Nagu Yahoo teatab, on praegu kirikus varjupaigas vähemalt üheksa põgenikku, sealhulgas paljud, kes tunnevad end Poola olude tõttu ohustatuna.

Mõjutatud kritiseerivad teravalt elutingimusi Dublini keskuses. Avatud kirjas kirjeldavad nad olukorda kui talumatut ja rõhutavad, et korraldus mitte lahkuda objektist ajavahemikus kella 22.00. ja kell 6 hommikul piirab tõsiselt nende vabadust. Puudu on ka rahalisest toetusest – puudub taskuraha, mis võimaldaks maksta advokaatide või vajaliku riietuse eest. Siseministeeriumi hinnangul pole tegemist siiski üldise keeluga, vaid pigem regulatsiooniga inimestele, kes peavad nädala sees kõndima.

Nõuab paremat kaitset

Pagulased nõuavad "Dublini keskuse" sulgemist, sest nad kogevad Poola tingimusi ebainimlikena. Poolas on juurdepääs õiglasele varjupaigamenetlusele tõsiselt piiratud; Paljusid migrante peetakse seal meelevaldselt kinni ja neil puudub võimalus saada oma olukorra kohta adekvaatset teavet. Inimõiguste organisatsioon Pro Asyl väljendab sarnaseid muresid veebisaidil Evangelisch.de ja kirjeldab Poola elamistingimusi ebakindlatena. Pagulased teatavad okastraataedadest ja pidevast hirmust väljasaatmise ees, mis mitte ainult ei mõjuta tõsiselt nende elukvaliteeti, vaid ka vaimset tervist.

Üleriigiliselt on kirikute varjupaigajuhtumite arv kasvanud: Föderaalne Migratsiooni- ja Pagulasamet (BAMF) registreeris 2022. aastal kokku 2386 kiriku varjupaigajuhtumit, 2023. aastal aga juba 2065. Seni on seoses Dublini menetlusega teatatud üle 210 juhtumist, kus ähvardati väljasaatmisega Poola. Varjupaigataotlejad ei otsi mitte ainult paremat elu, vaid ennekõike põgenevad oma kodumaal sõjast ja äärmuslikust vägivallast.

Poliitilised mõjud ja reaktsioonid

Brandenburgi siseminister René Wilke ütleb, et "Dublini keskuse" tulevik on praegu ebakindel ja sõltub suuresti piiril toimuvast korrast. Ta kavatseb selle võimaluse üle vaadata, eriti pidades silmas Berliini halduskohtu hiljutist erakorralist otsust, mis tunnistas teatud tagasilükkamised ebaseaduslikeks. Pagulasorganisatsioonide valdkonnas valitseb selge üksmeel: föderaalvalitsuse praegune rändepoliitika vajab põhjalikku ümberkorraldamist.

Märkamata ei saa jätta positiivseid arenguid kiriku varjupaigapraktikas. Nagu on märgitud saidil kirchenasyl.de, dokumenteeriti 2022. aastal kokku 1119 kiriku varjupaika, millest 778 lõppes positiivse tulemusega. See näitab, et vaatamata arvukatele ületamist vajavatele takistustele on kirikutel oluline roll pagulaste kaitsmisel. Viimastel nädalatel on kirikud taas hoogustanud oma tööd – nad on kannatanutega pidevas dialoogis ning on pühendunud varjupaigataotlejate parematele tingimustele ja õiglasele kohtlemisele.

Olukord on ka üleskutse ühiskonnale: Kuidas teha koostööd, et tagada põgenike humaanne kohtlemine? Kõigist poliitilistest aruteludest hoolimata jääb selgeks üks: pagulased ei ole statistika, vaid inimesed, kellel on lood ja lootused turvalisele elule.