Merz kutsub maksekaarti: Uus plaan pagulaste toetamiseks!

Merz kutsub maksekaarti: Uus plaan pagulaste toetamiseks!

Diskursus pagulaste maksekaartide kasutuselevõtu üle kogub Saksamaal hoogu. 15. juulil 2025 teatas kantsler Friedrich Merz (CDU) Zugspitze teemalisel kohtumisel Baieri valitsuskabinetiga, et üleriigiline ühtne määrus on ammu ootamas. Baieris, Saksi-Anhaltis ja teistes liidumaades on juba maksekaardid, mis võimaldavad riigiteenuste sularahata töötlemist. Merz rõhutas, et need kaardid tuleks ankurdada varjupaigataotlejate hüvitiste seadusesse. Eesmärk on tagada, et riigi raha ei liiguks salakaubavedajate või välismaal elavate inimesteni, vaid tooks kasu ainult pagulastele.

Maksekaardid võimaldavad sooritada oste Mastercardi aktsepteerivates kauplustes. Sularaha väljavõtmine on piiratud 50 euroga kuus ja inimene. Samas ei ole veebimaksed või ülekanded välismaale võimalikud, mida mõned kriitikud näevad pagulaste rahalise autonoomia piiranguna. Samuti on teateid, et pagulased saavad supermarketites vautšereid osta ja sularahaks vahetada, mis õõnestab kavandatud kontrolli.

Poliitiline toetus ja kriitika

Nende maksekaartide kasutuselevõtt leiab laialdast toetust ka poliitilisel tasandil. Kui Baieri peaminister Markus Söder (CSU) toetab Merzi algatust, hääletasid Bundestagi foorifraktsioonide (SPD, Rohelised, FDP) esindajad ka õigusliku aluse poolt, mis hõlmab varjupaigataotlejate hüvitiste seaduse muutmist. Algatuse eesmärk on minimeerida sularaha kasutamist valitsuse toetuses, et ei saaks teha ülekandeid salakaubavedajatele või sugulastele välismaale.

Kuid mitte kõik pole selles veendunud. Kriitikud kurdavad, et maksekaardid tekitavad maapiirkondades kasutamisel raskusi. Baieri siseriiklik riigisekretär Sandro Kirchner näeb kaartides võimalust piirata ebaseaduslikku rännet ja leevendada omavalitsuste koormust, samas kui oponendid kardavad, et põgenike osalust piiratakse.

Paigaldus ja funktsionaalsus

Maksekaardid töötavad sarnaselt ettemaksukaartidega ja ei nõua oma pangakontot. Vastavad mudelid on juba kasutusel sellistes liidumaades nagu Tüüring ja Alam-Saksi. Kaarte haldavad vastavad linnaosade administratsioonid, kes saavad tagada, et krediit laetakse või tühjeneb või väärkasutamise korral kaart blokeeritakse. Siiski võivad olla piirangud, mis olenevalt piirkonnast võivad erineda.

Meetmed otsustasid 2023. aasta novembris kantsler Merz ja osariigi peaministrid pärast seda, kui töörühm sai 2024. aasta jaanuari lõpuks ülesandeks töötada välja ühtne mudel. Paljudes linnades, nagu Hannover või Leipzig, saavad varjupaigataotlejad oma soodustused juba sellistele kaartidele, mida saab aga pagulaste individuaalseid vajadusi arvestades paindlikult kujundada ka vastav administratsioon.

Maksekaartide kasutuselevõtt ei too kaasa mitte ainult uut rahalise toetuse vormi, vaid võib ka taaskäivitada diskursuse pagulaste lõimumisest ja toetamisest Saksamaal. Eks ole näha, kuidas poliitiline ja sotsiaalne arutelu edasi areneb. Tõsiasi on see, et „maksekaartide” teemal võiks olla keskne roll selles, kuidas me tulevikus pagulastega tegeleme.