Taasavastage lambakasvatus: kindlustage lisaväärtus loodusele ja piirkonnale!

Taasavastage lambakasvatus: kindlustage lisaväärtus loodusele ja piirkonnale!

12. novembril 2025 toimus Eberswalde Säästva Arengu Ülikoolis (HNEE) esimene loodusliku lambakasvatuse lisandväärtust tutvustav konverents pealkirja all “Mähwert kohtub Mährwertiga”. Ligikaudu 70 osalejat, kelle seas oli nii elukutselisi lambakasvatajaid kui ka hobiettevõtteid, tuli kokku, et arutada lambakasvatuse võimaluste ja väljakutsete üle. Konverents korraldati koostöös Mahepõllumajanduse Kutseliidu (FÖL) ja projektiga reffiSchaf, mille eesmärk on edendada vahetust erinevate osalejate vahel.

Ürituse avalöögi sai Brandenburgi endise põllumajandusministri Axel Vogeli tervitus, mis viitas uttede lisatasu taasalustamisele. Tähelepaneliku publiku tagasid ka huvitavad spetsialistide panused tarbijauuringutest, sealhulgas Göttingeni ülikoolist. Fookuses olid sellised teemad nagu lambaliha ja -villa turustamine ning tarbijate arusaam lambakasvatusest.

Töötuba ja praktilised näited

Eriti põnev oli järgnev erialaprogramm, mis sisaldas erinevaid praktilisi impulsse. Osalejad said ülevaate edukatest turundusstrateegiatest, sealhulgas „Weidewonne“ näitest. Diana Bachmann Bärwolfi mahetalust ja Luca Kloss Kleine Schäferei Biesenbrow’st rääkisid tõhusatest meetoditest lambaliha turustamiseks, Patricia Sachau Lykke lambafarmist ja Ute Luft vauno & elbwollest tõid esile lambavilla turustamise võimalusi.

Täna pärastlõunased töötoad pakkusid ruumi kollegiaalseks nõustamiseks, sotsiaalmeedia strateegiate väljatöötamiseks ja lambakasvatuse hetkeolukorra ülevaateks. Paljud kohalviibijad avaldasid soovi järgmisel aastal see ürituse formaat uuesti sisse seada, et veelgi edendada vahetust ja võrgustike loomist. Konverentsi põhitulemus oli vajadus luua kohalikke võrgustikke ja leida loovaid suhtluslahendusi.

Fookuses säästev lambakasvatus

Lambakasvatus ei mängi mitte ainult olulist rolli toiduainete tootmises, vaid on ka säästva põllumajanduse oluline osa. Lambad tegutsevad loodusliku maastiku hooldajana, aidates säilitada haljasalasid ja edendada bioloogilist mitmekesisust. Samuti parandavad nad sõnniku abil mulla kvaliteeti ja toetavad bioloogilist mitmekesisust selektiivse söötmise kaudu. See on eriti oluline ajal, mil põllumajandusmaast jääb üha vähemaks.

Konverentsil käsitleti ka lambakasvatuse keskkonnaaspekte. Lambakarjamaad aitavad kaasa kliima tasakaalu saavutamisele läbi ulatusliku karjatamise ja iseloomulike biotoopide säilimise. Uuenduslikud lähenemisviisid, nagu täppiskarjakasvatus, tuginevad kaasaegsetele tehnoloogiatele, et optimeerida loomade hooldamist ja vähendada metaaniheidet. See muudab lambakasvatuse jätkusuutlikuks ärielemendiks, mis ühendab endas ökoloogilised ja majanduslikud eelised.

Konverents lõppes selge üleskutse – lammaste mainekampaania nõudmisega. Kulinaarne tipphetk, nagu lambalihast valmistatud bratwurst, võib aidata tugevdada ühiskonna lugupidamist lambakasvatuse vastu ja tutvustada loodusliku põllumajanduse positiivseid külgi. Barnimi vool teatab, et kõik konverentsi ettekanded ja materjalid on kättesaadavad projekti kodulehel, nii et ka huvilised, kes kohale tulla ei saanud, saavad väärtuslikku sisu lugeda.

Lambakasvatuse tulevik tundub paljutõotav, kuid see nõuab kõigi sidusrühmade koostööd, et tunnustada ja ära kasutada nii keskkonna- kui ka majanduslikku kasu. Nagu konverents näitas, on põllumajandusel ja ühiskonnal suurepärane võimalus.